Sõit Danasse. Matka algus. Keerulisem kui võinuks olla.
Hommik
Ärkasin vist mingi 7:30. Liivatorm, mis eelmisel päeval päikest varjutas ja aknast välja vaadates fantaasiale väga palju ruumi tekitas, oli päris mitu sammu tagasi astunud. Sain kinnitust, et ka siin riigis on taevas sinist värvi ja et linn ei ole ühtlaselt kollane, nagu vanad fotod pildialbumis. Siiski, kuna looduslikku kivi kasutatakse siinmail ehituses palju, peab linnapildis domineerivaid värvitoone otsima praekapsa värvikaardilt. Teatavat vaheldust pakuvad kauguses päikest peegeldavad klaasist pilvelõhkujad ja hotelli ümbruses kõrguvad küpressid.
Rõõmustan, et keha on seedeelundkonna äratuskella suutnud varajaseks sättida ning nii õnnestub mul veel viimast korda tsivilisatsiooni sanitaartehnilisi hüvesid nautida. Nüüd on julgem hommikusöögilauas tassi kohvi nautida.
(veel …)